mir

Maanteemuuseumis saab istuda rakisel mis püüab jäljendada väiksel kiirusel auto kokkupõrget seisva objektiga. Kus on sama jalgratta jaoks?
Mul on hea meel, et nii palju rattureid on tänaval. Paljudel neist puudub igasugune aim sellest, kui kõva pauk on kui rattur kohtub jalakäija, teise ratturi või mõne statsionaarse elemendiga tänavaliikluses. Vähemalt jätavad nad oma sõiduga sellise mulje. Mina olen kokku põrganud nii teise ratturi kui ka mõne seisva objektiga ja olen rõõmus selle üle, et pole ohtlikuks osutunud ühelegi jalakäijale.

Et kui ka täiskasvanud peaks rattalubade saamiseks näiteks tegema läbi 2 katset, üks kus nad täis mängusumomaadleja kostüümis (no see pehmendustega) jäävad ette 30km/h liikuvale ratturile ja teine kus nad 30km/h sõites polsterdatud inimesele otsa sõidavad. Pärast seda ma loodan väga, et nad julgevad ikka kihutada (sest see on ju mõnus) aga tihedas jalakäijate ja ratturite liiklusvoolus hoiavad väheke vahet. Eriti eluliseks teeks katse kui rattur ei tea milline polsterdatud pall talle ette või otsa hüppab. Sest jalakäijaid ei tea kunagi ette… Rattureid ka mitte.

Ma keeldun pealkirjastamast oma mõttetusi

‘Autos on laps’ (baby on board) väljendavad mida? See ei tähenda ju, et kui teksti ei oleks siis kõik rõõmsalt tagant sisse sõidaks. Viitab see hoopis sellele, et kui autos on laps on juhil palju raskem teele ja kaassõitjatele keskenduda? Selline rohkem ‘olen tropp ja võin osutuda ohtlikuks’ silt? Siis võikski selline silt olla. Saaks hoolimatute raudhobustele ka käia ja seda plaasterdada. Siis ei peaks ka selle 20×20 cm või mis iganes suuruses need kleepsud on piirduma. Saaks panna ka näiteks 2x1m.

#…

Mingi vana mõte kerkis uuesti. Uue autoga peaks saama kaasa esiakna katte mis suvel hoiab sooja väljas ja talvel peatab jäätumist. Kinnituda saab näiteks peeglite külge mingite kummidega, et ei peaks akna vahele toppimisega vaeva nägema. Ja autoteenindus paneb oma reklaami peale, või partnerite.

Aegajalt kuulen paadiomanike jutte meeletutest kütusekuludest. Ei tea kas sellega tegeletakse. Sest kui mootoriga paadi omanik ilmselt on keskmisest jõukam ei tähenda, et ta raha peale tige on.

Selle jaoks on kindlasti app

Ja veel kindlamalt on sellest porno ka, aga ikkagi.

Veebirakendus (selle saab siis panna ükskõik mis ekraani peale, projektorisse või telekasse) mis näitab “ettevõtte” (meeskonna, perekonna, mis iganes üksuse) armatuurlauda (dashboard). Näiteks projektide seis, saitide tervise monitooring, misiganes. Ja siis lisaks on seal see funktsionaalsus, et ükskõik kes autoriseeritud kasutajatest saab tiri ja viska (drag and drop?) mugavusega visata sinna teatud sorti sisu mis koheselt näidatakse teatud ajaks.

Kui disainer on midagi oma nurgas valmis nokitsenud saab ta kõigile öelda “vaadake kui laheda asja ma küpsetasin” ja kõik näevadki. Üle õla vaatama minna on tore aga mitte kõigi jaoks optimaalne.

Kriitiline on loomulikult korralik API mis lubab teha dashi peale ükskõik millist sisu või integratsioone.

Kui ise ei oska siis ei oska

Kuskil kindlasti juba on keskkond kuhu saab panna üles andmebaasi ja soovitud päringu tulemuse ja siis parim vastaja võidab. Feimi ja sulli. Või laikasid. Mis iganes tänapäeval kõige väärtuslikum on.

StartSmart! SummerCamp4Startups (paras suutäis) üritusel kohtasin inimesi kes panid mõtlema laste ja interneti ohtude/hirmude/õuduste üle. Übertehnilise lahenduse asemel ma otsiks antud juhul küll midagi väga madalat ja tahaks, et lapsevanemad oma lastega neist räägiks. Aga kust vanemad teavad mida lapsed üldse saavad kohata. Ja kust sinna see info üldse tuleb? Ma ei mõtle ainult memesid. Lapsel/noorel keelata midagi ju ei tasu, konteksti sättimisega saaks aidata küll. Samas ei soovi ma paljudele inimestele üldse mõne asja teadmist. Muretu elu ei ole vale.

Lihtsustamine

Google tekitas vahepeal natuke furoori näidates oma tarkade prillide kontsepti. Noh, et näitab sulle silma ette informatsiooni ja teeb igast muud möllu ka. Ma ei osanud seni mõelda kuidas mul seda võiks vaja olla. Aga täna hommikul selle peale mõeldes tuli üks asi pähe mida kasutaksin. Kui see vidin (ükskõik mis vidin) filmiks seda mida ma näen, ja võimaldaks lihtsalt (no tõesti lihtsalt) panna tekkivale voole järjehoidjaid. Et koju jõudes saaks lihtsalt kõik pudeleid põõsasse viskavad, telefoniga rääkides autoga rattureid alla ajavaid ja muidu liigelda mitteoskavaid isikuid avalikult häbistada. Aga see on tegelikult mõttetult väiklane soov ja õigem oleks ikkagi julgem olla ja mitte karta ja suitsu mahapoetajaid siiski kõnetada…

Idee #fff

Kas mõni viktoriini mootor on olemas kuhu saaks kõik küsimusi panna? Küsimus, vastusevariandid, “referents” kust vastust kontrollida. Grupeerimine ehk ka kuidagi.
Küsimuste “raskus”-e saaks vastajate õnnestumisest välja lugeda pika peale.

Ikka parem (kas on?) kui virtuaallehmapidamine või teiste järgi nuhkimine…

Idee ajaloo prügikastist

Kirja olen pannud ka mõtte “programmeerimisvõistlustest”. Nii kahe nädala tagant. püstitatakse ülesanne, määratakse tehnilised piirangud (keel(ed), platvorm(id), jne), reeglid, hindamiskriteeriumid. Ülesandeid pakkuda saaks kõik. Kuidagi oleks ka ehk grupeeritud osalejate grupid.
Hindajate ja hindamise küsimus on ehk kõige suurem.
Võitjatele auhinnad mis saaks tulla kellegi taskust, sponsoritelt (kes saaks näiteks ülesande püstitada) või ka registreerimismaksust.

Idee CONNECTION LOST

Kunagi olen paberi peale kritseldanud mõtte “portaalist”, kus saab konverteerida enda kõnnitud sammud istutatud puudeks.
Et saad näiteks vahetada n tuhat sammu (100?) ühe puu vastu. Ja siis keegi läheb ja istutab sinu eest selle puu. Aga saad ka niisama osta puid, mikromaksetega. Ja on edetabelid kus saad edev olla.
Kui ostad n tuhat puud välja siis istutatakse sulle nimeline metsasalu.
Ja lisaks näitab mitu tiiru ümber maakera sa juba kõndinud oled (no hea küll, seda ehk ei peaks saama osta).
Ja mitu % puudest Eestis on sinu, grupi, linna jne istutatud läbi projekti.

No selline RMK värk.