Kõht soojas

Ei tea kas mäletan valesti või pidin tõesti ootama 8 kuud enne kui Iti oli nõus mulle sülle magama jääma. Teiste lastega mäletan sünnist saati et magasid mul pidevalt kõhu peal, Iti polnud seni nõus. Ju siis on erinev ja eriline selle koha pealt.

Kaidiga arutasime seda ka et mitte Iti pole titam et me temaga vähem käime vaid me ise oleme kodusemad. Põhjuseid ja vabandusi leiab ikka kui tahta. Ükski neist ei ole loomulikult piisav enda jaoks…

Kannatamatus

Võibolla mõni on eriline, mina ei ole. Mulle on antud piiratud kogus kannatlikkust. Seda ei tule juurde kui saan rohkem lapsi või pean kohtuma rohkem rumalate inimestega päeva jooksul või saan vanemaks. Eriti hull on asi väsimuse saabudes.
Hea on kodus olla koos abikaasaga ja vahepeal üksteise peale toetuda kui kannatlikkus otsa saab.