plaanid ja soovid ja unistused ja gravitatsioon

Lugesin eile õhtujutuks lastele viimast tähekese numbrit. Seal oli intervjuu ühe eesti kirjanikuga kelle käest küsiti kelleks ta lapsena tahtis saada. “Ei mõelnud selle peale lapsena” oli vastus. Arvasin lastele et ma ka veel ei tea kelleks ma tahan saada. Kohe ei tahetud nõustuda minu mõttega et mul on võimalus veel midagi edasi teha. Marin arvas et ma juba olen tema isa, Marta et ma ju olen ja teen. Aga õige pea hakati genereerima mõtteid mida ma võiks teha. Viimaste hulgas näiteks “sa võiksid ukseparandajaks hakata, see on huvitav töö”.
Igatahes panin täna kirja kaua kerinud mõtte kuhu võiks järgmise 5-10 aasta jooksul jõuda, ning mis peaks olema vahesammud sel teel. Ei ainult üks elutahk, mitte kõik aspektid. Ei ma ei suuda end veel veenda selles et see just ongi mis saab olema minu “elutöö”, ja et ma olen täielik tohlakas ning läbikukkuja kui ma seda ei teosta. Ja ma teen üsna väikseid samme selle, ütleme unistuse teostamiseks.
Hea on mõelda et sul on kaugem eesmärk. “Roadmap”, Plaan. Kasum. Selles järjekorras või mõnes muus.

Leave a Reply