Seosetud ja seotud

Eilne “kahekõne“, Garri Kasparoviga.

Ühes minu varasemas töökohas võeti lühikese perioodi jooksul väga mitmeid IT töötajaid juurde. Üks olulisi valiku kriteeriumeid oli IT alane kõrgharidus. Ja ma olen siiamaani veendunud, et vähemalt sel hetkel oli see vale valiku tegemise alus. Kas see enam nii on ma ei tea, aga Tartu Ülikoolist sel hetkel saadud IT-haridus, nende inimeste puhul kellega mul oli au koos töötada, korreleerus minu jaoks vähemalt kehvema võimekusega. Võibolla oli neist mõni isegi loengutes käinud. Ja võibolla oli neist mõni isegi seal üritanud asjadest aru saada. Aga kuna tegu ei olnud liinitööga (Kirjutasin selle väite ja hakkasin mõtlema, et äkki siiski oli), kui vaja oli mõtlemist, otsustamist, püüet paraneda ja parandada, ei näidanud paberi olemasolu mitte midagi.
Ei, haridus ei ole ülehinnatud. Haridusel, haridusel ja haritusel on vahe. Ja kõige suurem vahe vähemalt sellel alal kus mina peamiselt olen tegutsenud on “drive” (ind, tarm, vedu, ajam).

Kuulsin et 2 aasta jooksul on kiiruseületamiste arv kasvanud 30%. Kas see on siis nüüd masueelsel tasemel?

Palgalõhe naiste ja meeste vahel. Ja Statistika. Ja väited nagu “sama töö puhul on palk erinev”. Mis on “sama töö”.
Kus on see Eesti koht kuhu ma saan (anonüümselt) sisestada sektori, asukoha, staazhi, vanuse, soo, võibolla ka töökohustused, neto/bruto, soovi korral ka töökoha nimetus. Ja võibolla ka rahulolu töö/rahaga.
Ei pea kõike riiklikul tasemel kontrollima kvootide ja kes teab millega… Aga palkade kohta avalikku infot saaks ju olla rohkem.
Muudaks see midagi ka veel koolis käijate palgaootuste koha pealt? Või pigem aitaks see kui koolis mingis aines natuke ka selgitataks iseseisva elu kulude ja tulude kohta. Minul ei olnud sellist ainet kus oleks läbi mängitud autoliisingu, korterilaenu ja kes teab mille veel koosmõjudest. Või soovitud/plaanitud sektori sisenemise palkadest.

Rahvastiku vananemine ja pensioniealiste tööturule jätmine. Kas on nii nagu eile kuulsin väidetavat, et Eesti ei karista pensionil olejat kui ta ka teenib? Mina arvasin, et teatud piirist rohkem teenides tulevad piirangud?
Kus on see koht kust ma saan osta/tellida villaseid sokke ja sibulaid ja kalasabatapp karpe ning maksmisel valida kui palju ma soovin maksta (materjal ja admin maksab midagi, ja kõik mis üle maksan on minu valik)? Ja võibolla hiljem kui kaup on käes ja ma olen väga väga rahul veel juurde maksta?
handicraft.ee, handicrafts.ee, estcraft.com

Kas Tartusse näiteks ei mahu ära üks ruum, kaarhall, ladu, kus on olemas tööriistad, kus saab korraldada näiteks huviringide tööd, ja minna koha peale, maksta väike summa, osta materjali ja kasutada töövahendeid? Ma ei taha alati valmis mööblit osta. Ja ma ei taha kõik vajalikke tööriistu omada. Aga koridori riiuleid oleks vaja. Ja kuldnokale pesakasti ka.

Ei mulle ei meeldi otsida uut tööd olles veel seotud vanaga (oli see nädal töötukassa juhi poolt vist selline soovitus), tööpakkumisi vahel märkan küll. Viimasel ajal on hakanud segama väikefirmade puhul see, et tegijate kohta mingit infot nende endi kodulehelt ei leia. Rohkem kui eeldatav raha (mida mainitakse haruharva), mull eesmärkidest, jada akronüümidest huvitab mind kes on meeskonna liikmed. Koos tahaks töötada inimestega kes mulle midagi pakuvad, eks…

12.04 Kapital, räägib kätte jõudvast “robotite ajastust”.
Mida sa teed sel ajal kui robot su tuba koristab, aknaid peseb, lapsega mängib ja süüa teeb?

«Kui inimesi kuule saadeti, oli kogu NASA arvutusvõimsus sama suur kui ühel iPhoneil. Seega on meie teha, kas saata inimene kuule või pommitada sigu lindudega,» kõneles Kasparov.

Leave a Reply